Lucére
è timbe di tatarusse nustre
Apprime
dakkumenzà, ve vogghje akkundà kakkèkkose
di timbe jute du "Pajése de Sanda Marìje"
- a kkussì se chjamave tanne! -, pe cchjù
mègghje kapì kume sò nnate i kunde de Nannurke
è dde Mammamenorke.
A nasscete
de Lucére nze sape kumè state, tande kè
da kundè kunducille véne arravugghjate. Ma
nennéje da nasscete ka ve vogghje dì,
ma de kuille ka stu Pajése ére è timbe di
tatarusse nustre.
Sopa
trè kuppucèlle agavezate, tunne tunne kuma
na turtire pe ffà i patane o furne o a nu melona
akkue, assemegghjave a nu pajesone ndikassaje è a
ggènde kè a kkuà venéve su
sullazzave facènne u strussce tra i kasuccèlle vassce
ki kurtigghje, strèttè strettulèlle,
chjazzètte chjéne dareve è ffjure.
A chjazza prengepale éra mmizzo
lareghe, ka évu luke cchjù amate è
ffrekuendate dè Lucerine pe ffà u strussce
è kanosscese. (Kuandamure a llà so nnate!).
Tanne o salvatore, sopattutte de sére, nze putéve
jì pekké ére kunzederate nu luke de perdezzjone.
(Ère u luke pi puttane è i malabbuatte!).
A tturna tturne a kambaggne! Na
kambaggne rikkassaje, karrekorde angore gogge kuèlle
ka ére a vukazzjune di tatarusse nustre: i
kambaggnule o kafune ka dì se vole. Ki putéve, fatekave
u pezzetille de tèrra suje: nurtucille, na
veggnarèlle, na vulevéte è, ammakare,
kresscéve pure nu purkucille, ki ghjannele de lareve
du Salvatore, ndu kurtigghje a rréta
kase. Abbesuggna pure dì kè tanne tanda krestjane
kambavene ndi kasucèlle a nzime ki ciucciarille,
ki kacciunille è kki mussciarille pekkè
i suracille nen mangavene maje! I prubbjetarje de tèrrassaje,
mméce, semmenavene rane, urge è vvéne. È
nnen ve dike i festecciole ka se facèvene pe ffore o mumènde
ka se trebbjave! A sére, tramènde u zzurre
du cile jéve murènne, pe larje se sendèvene
i remure di karruzze trajenate da mulè kkavalluzze
sopi chjanghètte skunnettjate è kunzumate
do timbe è i lukkule de prjèzze di krjature
ka pazzjavene o vuna rréta navete
kurrèvene pi strettulèlle du Pajése.
Tramèndi kafune, o returne da fore, se facèvene
na bèlla lavate ndu vacile pe lluarze da ngulle
è dda mmokke a more da tèrre,
kè avete nennére kè kuèlle da
mesèrje cchjù nèreve ka se pozza mmaggenà,
i mamme appreparavene da maggnà è, kuanne tutte
ére pronde ndavele, asscéve a nnanda
porte è lukkulave è figghje: Passckà,
Annarè, éje tutte pronde, venite a mmaggnà!».
A famigghje, tanne, sarrejunéve a tturna
tavele è nze maggnave si tuttekuande nennèrene
arrevate! Doppu siggne da kroce è kakkè
parole de ngrazzjaminde a Ddìje da parte du patre,
ggnune sassettave o poste suje pe maggnà kuase
sèmbe u panekutte (fatte ke cekurjèlle o fogghjamisscke
o rukule o tandelasene o marjule ka nasscèvene è
kkresscèvene pe vvulundà devine lunghi tratture
de kambaggne o ndi majése è i vuskètte
a tturno Pajése). Se maggnave na voto
jurne (ssckitta sére!) nda pjatte spase (i pjattille
i tenèvene ssckitti seggnure!) a ggruppe - kuatte/cinghe
perzune a ppjatte! - ggnune da parte ka tenéve a
nnanze. Duranda jurnate i krjature shèvena
akkundandà de na fèlle de pane tuste mbusse
nda lakkue pe spunzarle è, a vvote, ke kakkè
pembedore spremute pe ssope. Prime da vernate, a kambaggne
arrejalave luteme frutte suje: nèspre è ssoreve,
kè ammaturavene ku timbe, bbone da magnarze ndi
jurnate frèddassaje, melèlle ki ssckakke
russce sapritassaje, granate, ketuggne, funge purcine è,
sopattutte, i vulìve, nu merakuele da nature, ka
se putèvene maggnà, fà lugghje, appeccià
u stuppine du lume mmanganze du petrolje è
ffà u sapone pe llavà i panne è ppure i krestjane.
A tèrre bbonassaje, u sole è llarja
pulìte érene na rekèzze pe Llucére
pekkè, grazzje pure a fatike è larte
di tatarusse nustre è figghje tramannate, déve
(è ddace!) nu vine, u kaccè mmitte, kè
angore ogge éje nu patrune grassciuse è uspetale
(a nzime ka rukule è kki munumènde
suje sènzuuale: mbetejatre, kastille è Cchjìsagranne)
pe ccellènze pi tande vesetature kè a kkuà
vènene. È prime fridde ndi kurtigghje o a
nnanzè massarìje saccedéve
u purke. U skannagge, kallerìje fatte da grussè
ppecceninne è ppure dè vecine de kase, kuma
na sorte de karusille sfassciate ére pekkè
ne nze jettave ninde de ninde, manghe i zètele ka servèvene
pe ffà i pennille pe nzapunà a vareve è
i skupètte pe ppuluzzà i vestite. Cikuele, savezicchje,
presutte, pite rècchje è mmusse èrene rekkèzze
pe nanne ndére pe tuttakuanda famigghje. I
kase, tanne, èrene tutte vassce è nne ndenèvene
né kurrènde (u lume a ppetrolje allustrechjave i
kase!) né rrubbunètte pe ffà sscì
lakkue (nu puzze ka galètte poggnè
rrejone stéve pe jjènghe ki sicchje a
sarole pu bbesuggne da jurnate!) né stufe è
ttermusefune, ma 'a furnacèlle o tuttacchjù u kamine
pe kkucenà (a mmè ka skrive angore gogge akkumbaggne
i rekurde de kuannére krjature!) è u vrascire
de staggne fatte pe ngavedà a kase è i krestjane
nda virne. Ère probbete a tturno vrascire
kè ndi serate lunghe è ffrèddassaje
da bbrutta staggione a famigghje sarrejunéve
è i tatarusse akkundavene fattè ffattarille
di timbe passate dè patre lore ditte, kè
ku passà du timbe, jènne da na
jenìje a navete, i fiseme hanne pegghjate di
kunde kè nda stu libbre sonne akkundate. Kume puje nutà,
kare lettore, a fandasìje di tatarusse nustre,
ggnuranda kumèrene, ha kaggnate fattè
kkose de tutti jurne nda kunde bbèllassaje
(pure Nannurke è Mmammamenorke hanne mmendate!) kè
nnhanne ninde da mmedjà a kkuilli tanda saputille
di timbe di timbe è de ogge kè ssckitta
kkuiste se sonne addedekate. (Leggi
la traduzione)
Pasquale
Zolla
|