‹‹·········


Guida all'uso
Forum
La redazione
Contatti
Links
Indicazioni utili
In giro per Lucera
Le attività
Strade e contrade
Luceriae Historia
Accade in Provincia


Arte
Letteratura
Musica
Religione
Filosofia
Psicologia
Sociologia
Gestalt
Teatro
Cinema
Televisione
Scienze
Diritto
Economia
Storia
Agricoltura
Ambiente
Mestieri
Fuori orario

Barzellette, detti,
aforismi, metafore e parodie…
Raccontate la vostra

Lucére è timbe d’i tatarusse nustre

Apprime d’akkumenzà, ve vogghje akkundà kakkèkkose d’i timbe jute d’u "Pajése de Sanda Marìje" - a ‘kkussì se chjamave tanne! -, pe cchjù mègghje kapì kume sò nnate i kunde de Nannurke è dde Mammamenorke.

‘A nasscete de Lucére nze sape kum’è state, tande kè da kund’è kunducille véne arravugghjate. Ma nenn’éje d’a nasscete ka ve vogghje dì, ma de kuille ka stu Pajése ére è timbe d’i tatarusse nustre.
Sop’a trè kuppucèlle agavezate, tunne tunne kum’a ‘na turtire pe ffà i patane o’ furne o a nu melon’a akkue, assemegghjave a nu pajesone ndik’assaje è ‘a ggènde kè a ‘kkuà venéve s’u sullazzave facènne u strussce tra i kasuccèlle vassce k’i kurtigghje, strètt’è strettulèlle, chjazzètte chjéne d’areve è ffjure. ‘A chjazza prengepale ér’a ‘mmizz’o lareghe, ka év’u luke cchjù amate è ffrekuendate d’è Lucerine pe ffà u strussce è kanosscese. (Kuand’amure a llà so nnate!). Tanne o’ salvatore, sopattutte de sére, nze putéve jì pekké ére kunzederate nu luke de perdezzjone. (Ère u luke p’i puttane è i malabbuatte!). A ‘tturn’a ‘tturne ‘a kambaggne! ‘Na kambaggne rikk’assaje, k’arrekorde angore gogge kuèlle ka ére ‘a vukazzjune d’i tatarusse nustre: i kambaggnule o kafune ka dì se vole. Ki putéve, fatekave u pezzetille de tèrra suje: n’urtucille, ‘na veggnarèlle, ‘na vulevéte è, ammakare, kresscéve pure nu purkucille, k’i ghjannele de l’areve d’u Salvatore, nd’u kurtigghje a ‘rrét’a kase. Abbesuggna pure dì kè tanne tanda krestjane kambavene nd’i kasucèlle a ‘nzime k’i ciucciarille, k’i kacciunille è kk’i mussciarille pekkè i suracille nen mangavene maje! I prubbjetarje de tèrr’assaje, mméce, semmenavene rane, urge è vvéne. È nnen ve dike i festecciole ka se facèvene pe ffore o mumènde ka se trebbjave! ‘A sére, tramènde u zzurre d’u cile jéve murènne, pe l’arje se sendèvene i remure d’i karruzze trajenate da mul’è kkavalluzze sop’i chjanghètte skunnettjate è kunzumate d’o timbe è i lukkule de prjèzze d’i krjature ka pazzjavene o vun’a ‘rrét’a n’avete kurrèvene p’i strettulèlle d’u Pajése. Tramènd’i kafune, o returne da fore, se facèvene ‘na bèlla lavate nd’u vacile pe lluarze da ngulle è dd’a mmokke ‘a more d’a tèrre, kè avete nenn’ére kè kuèlle d’a mesèrje cchjù nèreve ka se pozza mmaggenà, i mamme appreparavene da maggnà è, kuanne tutte ére pronde ndavele, asscéve a ‘nnand’a porte è lukkulave è figghje: “Passckà, Annarè, éje tutte pronde, venite a mmaggnà!». ‘A famigghje, tanne, s’arrejunéve a ‘tturn’a tavele è nze maggnave si tuttekuande nenn’èrene arrevate! Dopp’u siggne d’a kroce è kakkè parole de ngrazzjaminde a Ddìje da parte d’u patre, ggnune s’assettave o’ poste suje pe maggnà kuase sèmbe u panekutte (fatte ke cekurjèlle o fogghjamisscke o rukule o tandelasene o marjule ka nasscèvene è kkresscèvene pe vvulundà devine lungh’i tratture de kambaggne o nd’i majése è i vuskètte a ‘tturn’o Pajése). Se maggnave ‘na vot’o jurne (ssckitt’a sére!) nda pjatte spase (i pjattille i tenèvene ssckitt’i seggnure!) a ggruppe - kuatte/cinghe perzune a ppjatte! - ggnune d’a parte ka tenéve a ‘nnanze. Durand’a jurnate i krjature s’hèvena akkundandà de ‘na fèlle de pane tuste mbusse nda l’akkue pe spunzarle è, a vvote, ke kakkè pembedore spremute pe ssope. Prime d’a vernate, ‘a kambaggne arrejalave l’uteme frutte suje: nèspre è ssoreve, kè ammaturavene k’u timbe, bbone da magnarze nd’i jurnate frèdd’assaje, melèlle k’i ssckakke russce saprit’assaje, granate, ketuggne, funge purcine è, sopattutte, i vulìve, nu merakuele d’a nature, ka se putèvene maggnà, fà l’ugghje, appeccià u stuppine d’u lume mmanganze d’u petrolje è ffà u sapone pe llavà i panne è ppure i krestjane. ‘A tèrre bbon’assaje, u sole è ll’arja pulìte érene ‘na rekèzze pe Llucére pekkè, grazzje pure a’ fatike è l’arte d’i tatarusse nustre è figghje tramannate, déve (è ddace!) nu vine, u kacc’è mmitte, kè angore ogge éje nu patrune grassciuse è uspetale (a ‘nzime k’a rukule è kk’i munumènde suje sènz’uuale: mbetejatre, kastille è Cchjìsagranne) pe ccellènze p’i tande vesetature kè a ‘kkuà vènene. È prime fridde nd’i kurtigghje o a ‘nnanz’è massarìje s’accedéve u purke. U skannagge, k’allerìje fatte da gruss’è ppecceninne è ppure d’è vecine de kase, kum’a ‘na sorte de karusille sfassciate ére pekkè ne nze jettave ninde de ninde, manghe i zètele ka servèvene pe ffà i pennille pe nzapunà ‘a vareve è i skupètte pe ppuluzzà i vestite. Cikuele, savezicchje, presutte, pite rècchje è mmusse èrene rekkèzze pe n’anne ndére pe tuttakuand’a famigghje. I kase, tanne, èrene tutte vassce è nne ndenèvene né kurrènde (u lume a ppetrolje allustrechjave i kase!) né rrubbunètte pe ffà ‘sscì l’akkue (nu puzze k’a galètte p’oggnè rrejone stéve pe jjènghe k’i sicchje ‘a sarole p’u bbesuggne d’a jurnate!) né stufe è ttermusefune, ma 'a furnacèlle o tuttacchjù u kamine pe kkucenà (a mmè ka skrive angore gogge akkumbaggne i rekurde de kuann’ére krjature!) è u vrascire de staggne fatte pe ngavedà ‘a kase è i krestjane nda virne. Ère probbete a ‘tturn’o’ vrascire kè nd’i serate lunghe è ffrèdd’assaje d’a bbrutta staggione ‘a famigghje s’arrejunéve è i tatarusse akkundavene fatt’è ffattarille d’i timbe passate d’è patre lore ditte, kè k’u passà d’u timbe, jènne da ‘na jenìje a ‘n’avete, i fiseme hanne pegghjate d’i kunde kè nda stu libbre sonne akkundate. Kume puje nutà, kare lettore, ‘a fandasìje d’i tatarusse nustre, ggnurand’a kum’èrene, ha kaggnate fatt’è kkose de tutt’i jurne nda kunde bbèll’assaje (pure Nannurke è Mmammamenorke hanne mmendate!) kè nn’hanne ninde da mmedjà a kkuilli tanda saputille d’i timbe d’i timbe è de ogge kè ssckitt’a kkuiste se sonne addedekate. (Leggi la traduzione)

Pasquale Zolla



Scrivete all'amico
Frizzo

Le risposte
del
Frizzo

Fedro e dintorni
Fiabe e racconti seguiti da un breve commento

Recensioni
i ditte de
tatarusse
parle kume t'ha
fatte mammete
Altri servizi

Luoghi da visitare
Il Pensatoio
Vendo & Compro
Oggetti smarriti
Newsletter
F.A.Q.